Kas koged tihti ja pikemaajaliselt kõhuvaevusi – kõhulahtisust, -valusid või puhitusi?
Loe lähemalt, kas asi võib olla gluteenitalumatuses.
Mis on gluteen ja miks see võib kahjulik olla?
Gluteen on valk, mida leidub nisus, odras, rukkis ning ristsaastunud kaeras. Üha enam on inimesi, kellel on gluteeni tarbimisega seotud terviseprobleeme.
Gluteen on seedetraktile koormav, kuna kinnitub peensoole seinale, kus see võib põhjustada seedetrakti ja immuunsüsteemi häireid. Gluteenitundlikkus on põletiku- ja autoimmuunhaiguste peamine soodustav tegur (1, 2).
Gluteenitalumatus on tugevalt seotud erinevate põletikuliste häiretega (3). Samuti on see paljude teiste autoimmuunhaiguste, näiteks tsöliaakia, reumatoidartriidi, I tüüpi diabeedi, Hashimoto türeoidiidi, lümfoomi ja herpetiformse dermatiidi (nahahaigus) soodustav tegur (4, 5). Seda peetakse ka astma, allergiate ja ekseemi soodustavaks teguriks (6, 7).
Meie geneetiline kood ja gluteenitalumatus
Gluteenitalumatuses mängib rolli meie immuunsüsteemile spetsiifiline geneetiline kood. Neid geene nimetatakse inimese leukotsüüdi antigeeni (HLA) kogumiks. Gluteenitalumatust on täheldatud HLA-DQ2 ja HLA-DQ8 puhul (8,9). HLA-DQ2 on kõige levinum Lääne-Euroopa päritoluga inimestel.
Need geneetilised eelsoodumused on passiivsed seni, kuni liigne keskkonnastress neid aktiveerib. Keskkonnastressid võivad esineda oportunistlike organismide poolt põhjustatud nakkuste, toksilisuse, alatoitumise, füüsilise närvistressi, unepuuduse ja suurte emotsionaalsete väljakutsetena.
GLUTEENITALUMATUSE EHK TSÖLIAAKIA TESTIMINE
Eestis on võimalik on tsöliaakiat testida perearsti või gastroenteroloogi kaudu. Lihtsaim analüüs on vereanalüüs. Kui test on negatiivne, kuid kaebused ei kao, võib gastroenteroloog määrata vajadusel gastroskoopia peensoolebiopsia, mille alusel tehakse kindlaks, kas soolehatud on terved või mitte (tsöliaakia puhul on need atrofeerunud ehk madaldunud, nii oli ka minul enne korrektse tsöliaakia diagnoosi saamist, see tõi kaasa ka madala raua ning B12 taseme organismis).
Oluline võib olla ka geneetilise markeri HLA-DQ2 ja HLA-DQ8 geenide uuring vereanalüüsiga, mida tavapraktikas tehakse kallima hinna tõttu harvem ning kaebustega patsient saab selle soovi korral ise laboris (nt Synlab) teostada.
NCGS EHK MITTE-TSÖLIAAKILINE GLUTEENITALUMATUS
Võib esineda mitte-tsöliaakilist gluteenitalumatust juhul, kui tsöliaakiat, nisuallergiat ja soolestiku kaebusi ei esine. Diagnoos pannakse välistamise alusel: sümptoomid peavad paranema gluteenivaba dieediga ja diagnoos peab saama kinnitatud provokatsiooniga ehk toidu uuesit tarbimisega, mille järgselt sümptomid uuesti halvenevad. Seega, esinevad soolevälised sümptoomid, mis vähenevad gluteeni toidust välja jätmisega ning mille puhul ei esine tsöliaakiat.
TOIDUTALUMATUSTE TESTIMINE, SH GLUTEEN
Muude seedeprobleemide korral (nt puhitus, kõhulahtisus, -kinnisus), mis ei ole tsöliaakia võib kaaluda toidutalumatuse testi IgG antikehade tuvastamiseks. Toidutalumatusega on tegu siis, kui ei toimu IgE antikehade tootmist (ehk allergiat) ning reaktsioonid mittetalutavale toidule on aeglased ja kroonilised. Vaevused ei ole seotud koheselt toidu manustamisega, need ilmnevad kuni 72 tundi pärast seda. Sümptomid ja vaevused võivad hõlmata keha mistahes organsüsteemi. Loe lähemalt erinevate toidutalumatuste sümptomite ning testimiste kohta https://lshealth.eu/services/testid-ja-toidutalumatus/
Toidutalumatuse testi on mugavalt võimalik soetada e-poest https://lshealth.eu/cytolisa-toidutalumatuse-test-176-toiduainele/
Oled oodatud nõustamisele. Broneeri aeg toitumisterapeudile emaili teel liis@lshealth.eu. Võimalik ka kaugvastuvõtud videokõne teel.
