Ärritatud soole sündroom (IBS) on levinud haigus, mis mõjutab 11% inimestest kogu maailmas (10). See on korraga esinevate sümptomite kogum, mis võib elukvaliteeti oluliselt vähendada. IBS-i arengut soodustavad paljud tegurid, sealhulgas stress, toidutundlikkus, sooleinfektsioonid, düsbioos ja lekkiv soolestik.
IBS-i tunnuste ja sümptomite hulka kuuluvad:
- Kõhuvalu, krambid või puhitus, mis võib soole liikumisel leeveneda
- Liigne gaas
- Kõhulahtisus, kõhukinnisus või vahelduv kõhulahtisus ja kõhukinnisus
- Lima väljaheites
Naised kogevad IBS-i tõenäolisemalt kui mehed. IBS esineb kõigis vanuserühmades, kuid umbes pooltel inimestel hakkavad sümptomid ilmnema enne 35. eluaastat. Soolestiku ja aju ühenduse tõttu on IBS-iga sageli kaasas depressioon ja ärevus.
Paljude aastate jooksul käsitlesid tavapärased arstid IBS-i psühhosomaatilise häirena. Nüüd on arstid diagnoosinud IBS-i õigustatud seisundina, kui inimesel on korduv kõhuvalu kolme kuu jooksul vähemalt kolmel päeval kuus. (10).
Enamiku inimeste jaoks võivad IBS-i tunnused ja sümptomid olla kohati halvemad ning mõnikord paraneda või kaduda. Tavaliselt ei ole IBS-i sümptomid rasked ning neid saab kontrollida dieedi, elustiili ja stressi juhtimisega.
Ärritunud soole erinevad vormid
IBS võib ilmneda erineval viisil, põhjustades erinevatele inimestele erinevaid sümptomeid. IBS-i on nelja tüüpi, sõltuvalt soole liikumisprobleemide tüübist: kalduvus kõhulahtisusele, kalduvus kõhukinnisusele, segatüüp ja kategoriseerimata IBS.
1. IBS-D ehk kõhulahtisus
Ligikaudu kolmandikul IBS-iga inimestest on kalduvus kõhulahtisusele. IBS-D-ga inimesed kogevad sageli kõhulahtisuse episoode koos kõhuvaluga. See hõlmab lahtist väljaheidet, sagedast roojamist ja pakilisustunnet. Kõhuvalu, gaasid ja puhitus, lima väljaheites ja mittetäieliku tühjenemise tunne on IBS-D puhul tavalised.
2. IBS-C ehk kõhukinnisus
IBS (IBS-C) on seisund, mida iseloomustab krooniline kõhukinnisus koos kõhuvaluga. IBS-C mõjutab umbes kolmandikku IBS-iga inimestest. Need inimesed kogevad rasket või tükilist väljaheidet, peavad soole tühjendamisel pingutama ja nädala jooksul on roojamisi vähem kui kolm. Muud levinud sümptomid on kõhuvalu, gaasid ja puhitus, puuduliku tühjenemise tunne, lima väljaheites ning päraku ja/või pärasoole ummistuse tunne.
3. IBS-M ehk segatüüp
IBS-M (segatüüp) tekib siis, kui inimestel on kõhukinnisus ja kõhulahtisus vaheldumisi. Neil võivad tekkida ka täiendavad IBS-D või IBS-C sümptomid.
4. IBS-U ehk muud tüübid
Inimesi, kes ei kuulu ülaltoodud kategooriatesse, klassifitseeritakse IBS-U-ks.
Ärritunud soole peamised põhjused
Kuigi IBS-i konkreetne põhjus on teadmata, võivad rolli mängida soolepõletik, vale toitumine, soolestiku düsbioos, toidutundlikkus ja sooleinfektsioonid. Võtmeteguriteks on ka stress ja ärevus.
1. Kehv toitumine
Toitumisel on suur mõju IBS-i sümptomitele. Kõrgelt töödeldud, tavapärase lääneliku toidu söömine võib põhjustada IBS-i sümptomeid ja neid veelgi süvendada. Põletikku soodustavad toidud, nagu rafineeritud suhkrud ja tärklised, tehases kasvatatud liha, töödeldud toidud ja mürgised õlid, aktiveerivad immuunsüsteemi ja põhjustavad põletikku.
2. Toidutundlikkus
IBS-iga inimestel on sageli üks või mitu toidutundlikkust. Toidutundlikkus on immuunvahendatud reaktsioon teatud toitudele. Kui teil on toidutundlikkus, toodab teie immuunsüsteem toidu vastu antikehi (või immunoglobuliine). Toidutundlikkus on väga levinud ja mõjutab 45–75% inimestest. Gluteen, piimatooted, mais, soja, pähklid, munad on levinud tundlikkuse põhjustajad.
3. Soolestiku düsbioos
Soole mikrofloora tasakaalustamatust on seostatud IBS-i sümptomitega. Soolestiku mikrobioom koosneb triljonitest mikroobidest, mida on kümme korda rohkem kui inimrakke. Kasulike ja patogeensete mikroobide ideaalne suhe on umbes 85:15. Kahjuks on enamikul inimestel düsbioos, vastupidine suhe halbade bakteritega, mis ületavad häid baktereid. Soole mikrofloora tasakaalustamatus on seotud IBS-i ja paljude haigustega, sealhulgas rasvumine, Crohni tõbi ja jämesoolevähk (11).
4. Sooleinfektsioonid
Meie seedetraktid puutuvad pidevalt kokku patogeenidega, sealhulgas bakterite, viiruste, parasiitide ja seentega. Kui meie soolestiku immuunsussüsteem on kahjustatud, tulevad soolehaigused sageli nendest patogeenidest (12). Need nakkused kahjustavad soolestikku, põhjustavad põletikku ja võivad vallandada või süvendada IBS-i.
5. Krooniline stress
Stressil on IBS-i sümptomite tekkimisel ja esiletoomisel oluline roll (13). Kuni 40%-l IBS-iga inimestest on ülemäärane ärevus. Stress põhjustab soole düsfunktsiooni erineval viisil, sealhulgas HPA telje (hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg) ja autonoomse närvisüsteemi kaudu või otse soolestikku mõjutades (14). See aktiveerib kesknärvisüsteemis „võitle või põgene“ vastuse, mis võib seedeprotsessi aeglustada või isegi peatada, kui keha suunab oma energia tajutud ohuga võitlemisele. Stress muudab ka soole mikrofloorat ja suurendab soole läbilaskvust, mis võib viia IBS-i sümptomiteni.
ÄRRITUNUD SOOLE SÜNDROOMIGA TOITUMINE – FODMAP
FODMAP toitumisest saab abi 50-75% ärritunud soole sündroomiga isikutest.
Kui tunned, et soovid FODMAP toitumist proovida, kuid Sul puudub info, julgus või pealehakkamine, siis oled oodatud nõustamisele toitumisterapeudi juurde – broneeri aeg liis@lshealth.eu. Võimalik kaugvastuvõtt videokõne teel.
Mugavalt saad alustada FODMAP programmiga iseseisvalt soetades 3-päevase programmi e-poest https://lshealth.eu/courses/fodmap/ . Programm annab sulle ostunimekirja, menüü, retsepid, lubatud ja keelatud toiduainete nimekirjad alustamiseks. NB! Välistused ei tohi jääda kauemaks kui 1 kuuks. Seega tule kindlasti toitumisteraapia nõustamisele, kus saad juhiseid kuidas fodmap dieediga alustada ja kuidas sealt väljuda korrektselt.
